T-38

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel räägib tankist; traktori kohta vaata artiklit T-38 (traktor)

T-38 on Nõukogude Liidus aastatel 1936–1939 tootmises olnud kerge amfiibtank.

See töötati välja tehases nr. 37 ja võeti Punaarmee relvastusse 29. veebruaril 1936. Kokku toodeti tehastes nr. 37 ja GAZ 1340 tanki T-38.

Tanki täismass oli 3,3 t ja tema meeskonna moodustasid 2 inimest. Tanki pikkus oli 378 cm, laius 233 cm ja kõrgus 163 cm. Tanki kliirens oli 30 cm. Ta oli varustatud ühe 7,62 mm kuulipildujaga, mille lahinguvaru oli 1512 padrunit.

Tanki soomuse paksus oli kere ees, küljel ja taga 9 mm, peal 6 mm ja põhja all 4 mm, torni ees 9 mm, külgedel 8 mm ja peal 4 mm.

Tanki võimsus oli 40 hobujõudu. Ta suutis arendada maanteel kiirust 40 km/h, maastikul 15–20 km/h ja vees 6 km/h. Tema käiguvaru oli maanteel 250 km. Tank avaldas maapinnale survet 0,45 kg/cm². Ta suutis ületada 33° tõusu, 50 cm kõrguse seina ja 1,6 m laiuse kaeviku.

Tank osales Talvesõjas 1939–1940 ja lahingutes Suure Isamaasõja alguses ning oli tankistide väljaõppeks relvastuses kuni 1945. aastani.

Nõrga relvastuse ja õhukese soomuse tõttu oli T-38 ebaedukas, suletud maastikul osutus see lausa surmalõksuks. Maailmasõja alguses langes suur hulk neist sakslaste kätte. Pärast 1941. aastat kasutati seda tanki otseses lahingus harva. Pigem kasutati teda toetavas rollis, näiteks suurtükitraktorina, kuigi väidetavalt kasutati neid 1943 Dnepri forsseerimisel.

1930. aastail masstootmises olnud Nõukogude tankidest oli T-38 üks kõige lahinguvõimetumatest. Tal oli isegi oma aja kohta nõrk relvastus ja õhuke soomus ning mitterahuldavad ujuvuse näitajad, mis seadsid kahtluse alla tema kasutamise võimaluse dessant- ja amfiiboperatsioonides. Ta ei sobinud ka luuretankiks, sest esiteks olid tema sõiduomadused maastikul halvad ja teiseks puudus enamikus tankides raadiojaam. Teedel jäi ta kiiruselt alla soomusautodele, aga viimaste 45 mm kahur oli võimsam kui T-38 oma. Tanki moderniseerimisvõimalused seevastu peaaegu puudusid.

Soome kasutas tanke T-38 aktiivselt. Talvesõjas võttis ta NSV Liidult ära 29 tanki T-37A ja 13 T-38, mis lülitati Soome soomusvägede koosseisu. 1941 õnnestus Soomel endale saada veel 6 tanki T-38. 1943. aasta suveks olid kõik tankid T-37A maha kantud, sest nad olid täielikult amortiseerunud. 1944. aastal olid järelejäänud 15 tanki T-38 samuti lahinguvõime kaotanud ja muudeti tankide T-34 liikuvateks mudeliteks, mida kasutati tankitõrjerelvade kasutajate väljaõppel. Sellisena tarvitati neid Soome sõjaväes veel kaua aega ja viimased neist kanti maha alles 1960. aastatel.

Erinevalt tankidest T-34, T-26 ja teistest väärtuslikumatest masinatest ei kasutanud sakslased konfiskeeritud tanke T-38 tankidena. Nad ehitasid nende baasil iseliikuvaid õhutõrjesuurtükke, paigaldades 37 mm õhutõrjekahuri T-38 kerele, kuigi see tundub väga suur relv nii väikese kere jaoks.